MIS ON OSTEOPAATIA?

Osteopaatia on manuaalne ravimeetod vastuseks suurele hulgale probleemidele, mis võivad esineda igas eas inimestel, väikelastest eakateni.

Üsna keeruline on kirjeldada osteopaatiat mõne lausega või loetleda üles kõik probleemid, millega võib osteopaadi poole pöörduda.

Osteopaatias pole “šabloonset lähenemist”. Iga inimene on ainulaadne ja nii ka lähenemine tema tervisemuredele. Osteopaadil on varuks tuhandeid tehnikaid, mida raviteraapias vastavalt vajadusele kasutada. Skaala on väga lai, alates tugi-liikumisaparaadi mobiilsusele suunatud tehnikatest kuni väga pehmete ja õrnade tehnikateni, mis mõjuvad sügavale organismi kudedesse ja süsteemidesse.

Osteopaatia tugineb terviklikul anatoomia, füsioloogia ja biomehhaanika tundmisel ning selle peamine ülesanne on suunata organism geneetiliselt sissekodeeritud enesetaastusrežiimile.

Osteopaat ei anna kehale “korraldusi”, vaid teeb aju ja kehastruktuuridega koostööd, andmaks isetervendavatele protsessidele vajalikke impulsse.

Võib juhtuda, et tulete osteopaadi juurde, et vabaneda peavalust, kuid mõne aja pärast märkate, et taastunud on normaalne seedimine või rahulik uni. Võib juhtuda, et teie põhimureks on valu kaelas, aga paari nädala pärast  märkate, et kadunud on ärevustunne või jalalabapinged. Meie keha on väga targalt loodud ja kasutab oskuslikult ära “osteopaadi teadlikku kätt” enesetervendamise protsessis. Tervendav efekt ilmneb keha enda vastusena.

Traumad, nii füüsilised kui psüühilised, mõjutavad meid. Hetkevalu läheb küll üle, aga ükski trauma ei möödu jälgi jätamata. Näiteks võib peavalu olla lapsepõlves läbielatud autoavarii või kukkumise tagajärg, kuna koljuluud võivad olla õige pisut nihkunud ja seetõttu on luukude pinges. Aja jooksul traumad summeeruvad ja ilmutavad end kõige kummalisemal moel. Kerge stress või trauma võib saada viimaseks piisaks ja korraga lööb kõik meie jaoks kummaliselt ja seosetult välja, tekitades valu, pinget, ärevust.

Mikrotraumasid saame paratamatult iga päev. Trauma pole ainult kukkumine ja vigastuste saamine. Laiemalt on organismile trauma ka näiteks vale toit, vedeliku puudumine, liigne päike, psühholoogiline üleelamine jne. Samuti näiteks hambaraviprotseduurid, sest hambad on otseselt seotud luudega ja hamba väljatõmbamine, breketid, proteesid või implantaadid mõjutavad kogu organismi.

Meie keha tuleb selle kõigega toime, luues erinevaid kompensatsioone. Need kompensatsioonid väljenduvad pingetes, valudes, väikestes kõverustes jm. ning muutuvad lõpuks ise probleemideks, millega keha õpib elama.

Osteopaat püüab leida üles algse probleemi ja selle kõrvaldada. Kui aga kaob esmane probleem, kaovad ka need kompensatsioonid, mida organism järk-järgult selle peale ehitas, et oma tasakaalu säilitada.

Osteopaat “kuulab ja näeb kätega” ning saab töötada mitmel eri tasandil vastavalt vajadusele: närvisüsteemiga (närvide vaba kulgemine), fastsiatega (keha sidekoeline võrgustik), vedelikega (vere- ja lümfiringe vaba liikumine), kraniosakraalsüsteemiga (kolju-ristluu telg) lihaste, luude, liigestega (pingete ja liikumispiiratuse vabastamine), vistseraalse piirkonnaga (siseorganite pingete vabastamine).

Klassikaliselt jaotatakse osteopaatia kolme kategooriasse: strukturaalne, vistseraalne ja kraniaalne osteopaatia. Igas määratluses on omad tehnikad ja need on üksteisest vägagi erinevad. Osteopaat kasutab teraapia käigus erinevaid tehnikaid vastavalt vajadusele.

  • STRUKTURAALSED tehnikad on suunatud tugi-liikumisaparaadile: lihaste venitused, töö pindmiste ja süvafastsiatega ning kõõluste ja sidemetega, liigeste mobiliseerimine liikumisulatuse parandamiseks jm.
  • VISTSERAALSED tehnikad on suunatud siseorganitele, et parandada organite liikumist ja seeläbi parendada nende funktsioneerimist, sest traumade, haiguste ja operatsioonide tagajärjel toimuvad füsioloogilised muutused mõjutavad alati organi ja/või naaberorgani tööd.

  • KRANIAALSED tehnikad on kõige pehmemad ja õrnemad ning samas kõige sügavama toimega. Kraniaalsüsteem on inimorganismi keskne füsioloogiline süsteem, mis ulatub kolju-näopiirkonnast allasuunal ristluu kaudu õndraluuni. Tehnikate käigus mõjutab osteopaat koljuluid, ristluud ja närvisüsteemi. Paraneb pea- ja seljaajuvedeliku ringlus ja kraniosakraalne rütm ning käivituvad organismi taastusprotsessid. Kuna ajuvedelik toetab närvisüsteemi, peab see süsteem hästi töötama, hoides ühtlasi immuunsuse optimaalsel tasemel.